Tarkvara- ja sisulitsentsid

Mozilla Avalik Litsents (MPL) on vaba ja avaliku lähtekoodiga litsents, mille välja andjaks on Mozilla Foundation. Litsents on ka aksepteeritud OSI poolt. Esimene versioon oli arendatud aastal 1998 Mitchell Bakeri poolt, kui ta töötas juristina Netscape'is. Võib öelda, et MPL on hübriid BSD ja GNU üldisest avalikust litsentsist. MPL on kasutatud erinevate Mozilla toodete puhul. Lisaks kasutavad seda ka Sun, OpenSolaris, Adobe_Flex.

MPL jagab õigused kaheks sektiooniks. Esiteks õigused, mis jäävad koodi esialgsele autorile ja teiseks õigused, mis jäävad isikutele, kes on teinud täiendusi esialgsele versioonile. 

Kõik toodetavad koopiad peavad sisaldama lähtekoodi. Kõik modifikatsioonid peavad olema kirjeldatud dokumentatsioonis. Modifitseeritud osad peavad jääma MPL alla, kõik uued täiendused ei pea olema MPL.

Hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Intellektuaalomandid ja autorikatse infotehnoloogia maailmas on keeruline ja võib ka öelda, et antud teemal on arutada palju. Tegelikkuses on läbimõtlemata paljudki stsenaariumid. Kui pannakse üks võimalus kinni, siis ilmselt leiutatakse järgmine viis, kuidas saada piraat-tarkvara.

Autorikaitse jms mõte on tagada seaduslik viis, kuidas konkreetne organisatsioon enda poolt leiutatud või teostatu eest saaks tasu. Kuid kas sellest ikkagi piisab? Kust saavad kasutajad piraat-tarkvara? Vastus on ühene torrentid ja peer-to-peer download. Hetkel kehtivad seadused ei suuda seda ohjata. Torrentid on väga populaarsed ja firmad kaotavad suuri summasid sellepärast. Ehk võib öelda, mis on kasu autorkaitsest, kui torrenti maailmas osalejad täiesti ignoreerivad ja ma ei imestaks, kui enamus kasutajad üldse ei teagi, et selline tegevus ei ole tegelikult legaalne. Tegelikkuses on huvitav, et enamus inimesi ei varastaks elusees poest näiteks monitori või windows7 cd-plaati. Samas internetist torrentina see alla tõmmates ei tundugi see paljudele kui vargus, kuid reaalselt ei ole ju vahet kas sa varastad selle poest või saad torrentina. Seega põhi probleem ongi minu arvates see, et inimesed tunnevad ennast karistamatutena ja see justkui ongi OK. Mida see muidugi ei ole.

Lisaks võib välja tuua, et Eestis on inimeste ostujõud oluliselt väiksem kui mujal Euroopas või Ameerikas. Seepärast on eestlastel palju raskem soetada sama tarkvara võrreldes teiste rahvustega. Veel enam tundub minule, et Eestis teostatakse suhteliselt vähe kontrolli. Füüsiliste isikute puhul see vist peaaegu puudub ja juriidiliste isikute puhul on väga vähene. Siiski pean mainima, et täna oli uudistes lugu, mis vaidlustab minu eelnevat väidet (allikas: http://www.postimees.ee/632592/piraattarkvara-kasutamine-toi-firmajuhile-kohtuasja/ 14.11.2011 11:28). Minu arvates on antud valdkonnas Eestis üldse vähe teavitus tööd.

Ma arvan, et peer-to-peer download probleemi lahendamiseks ei tuleks karistada üksikuid isikuid, kes tõmbavad, sest neid inimesi on maailmas liiga palju lihtsalt. Tuleks läheneda teisest otsast ehk maha võtta terved torrentite veebilehed.

Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Mozilla Firefox on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara veebilehitsemiseks, mida haldab Mozilla Corporation. Firefox on teinud mitmeid nime muudatusi. Eelnevad nimed olid  Phoenix ja Firebird, kuna need nimed olid juba kasutuses (Phoenix Technologies ja  open source Firebird database server), siis nende survele oli sunnitud Mozilla sunnitud oma nime muutma. Firefox on litsentseeritud vastavalt GNU, GPL/GNU ja LGPL/MPL litsentsidele. 

Kuna IE ja Firefox on läbiaegade ühed populaarsemad veebilehitsejad, siis toon nende kahe vahel välja ühe võrdluse. Ülemine pilt näiteb IE 8,7 ja 6 kasutamist. On näha, et suur osa kasutab siiani IE 6 versiooni, mis on tänaseks juba väga vana ja seetõttu ja turvarisk on suurem. Vastukaaluks on firefoxi pilt, kus on selgelt näha, et kohe uue versiooni ilmnemisel on kasutajad seda omaks võtnud ja eelneva versiooni osakaal on järsult kukkunud. Veel enam, et firefox toob uusi versiooni välja oluliselt rohkem kui IE. Minu arvates seletab see, et firefoxi kasutajad rohkem teadlikud internetis olevatest riskidest.

 

Mulle endale tundub firefox väga mugav kasutada ja täitsa huvitav oleks võrrelda, kas ta on kiirem kui näiteks IE? Selle mõõtmiseks kasutasin Numion stopperit.

Tulemused

Veebileht	Internet Explorer		Mozilla Firefox
www.reporter.ee	5.2s	5.7s	7.1s	3.5s
www.elion.ee	1.2s	1.1.s	0.1s	0.8s
www.finance.yahoo.com	6.3s	5.4s	2.8s	2.4s
www.google.ee	0.6s	0.5s	0.5s	0.2s

Kui stopperit mitte vaadata on väga raske teha vahet, kumb veebilehitseja kiirem. Täpsel mõõtmisel selgub, et kiirem on ikkagi Firefox ja seda stabiilselt. Hiljem proovides umbes 25 võimalikult erinevat veebilehte ei leidnud ma ühtegi lehte, kus IE oleks olnud märkimisväärselt kiirem. Minu arvates on firefox ehte näide sellest, et vaba tarkvara kogukonnad oskavad ja tahavad teha kasutajasõbralikke, mugavaid ja häid rakendusi.