Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Esimest õpetliku lugu jagaksin saatest Pealtnägija, mis rääkis naisest, kes suhtles väidetavalt mehega Inglisemaalt, kellel oli ka poeg. Mees võitis naise poolehoiu ja kui mees oli kindel, et naine on temasse kiindunud, siis hakkas ta paluma raha haigele pojale. Mida aeg edasi seda jaburamad ettekäänded tulid paraku kui naine sellest aru sai oli juba liiga hilja. Väikeste summadena oli ta mitu sadatuhat krooni mehele kandnud, seda  tagasi saada enam ilmselgelt lootust pole.

Teise loo tooksin interneti foorumitest, kus toimub kauplemine. Interneti teel kauplemine eraisikute vahel on väga riskantne, kuna puudub vahetu kontakt ja usaldus. Teine osapool on üldiselt täiesti anonüümne ja kui peaks minema midagi viltu, et inimene ei saada rahale vastu lubatud kaupa, siis on ka politsei suhteliselt jõuetu lahendama analoogset situatsiooni. Paar nädalat tagasi oli ka kanal2's reporteris lugu, kus Venemaalt osteti Eesti firmalt traktor. Pool rahast maksti ette, kuid mingit traktorit vastu ei saadetud. Inimene oli aktiivne leidis aja ja viisa ja kõik muu vajaliku, et tulla Eestisse, käis politseis, kuid lootust tal pool ettemaksust tagasi saada suurt lootust ei ole. Kuigi ta ütles, et tema kandis Venemaal ei oleks selline mitte kunagi juhtunud, see lugu oleks ennekuulmatu ja sellise teotegija võetaks kohe vastutusele, siis paraku tuleb arvestada erikultuuridega ja alati suhtuda eelarvamustega. Seega ei ole mitte ainult eraisikute vahel tehingud riskantsed vaid ka firmadega vahel.

Kolmandaks looks oleks pettustest, kus maskeeritakse mõne sotsiaalvõrgustiku konto taha, et paista inimesena, kes ta tegelikult ei ole ja seeläbi suhelda ja luua usaldust teismelistega. Analoogne lugu oli juba jupp aega tagasi Eesti poisist, kes lõpuks ka endalt elu võttis. Nimelt meelitati talt interneti teel algul süütumaid paljastavaid pilte, mida aega edasi seda suuremaks läksid nõudmised. Paraku kui poiss otsustas lõpetada ja sai aru, et tegemist on pettusega oli juba hilja. Siis hakati teda juba ähvardama ja väljapressima ja seeläbi tundis ta ennast täiesti tupikus ja et tagasi tee puudub. Ma arvan, et vanemad peaks oluliselt rohkem suhtlema oma lastega ja hoiatama analoogsete ohtude eest. Paraku ei ole ka vanemad kursis kõikide selliste ohtudega enne kui juba hilja.

Tarkvara- ja sisulitsentsid

Mozilla Avalik Litsents (MPL) on vaba ja avaliku lähtekoodiga litsents, mille välja andjaks on Mozilla Foundation. Litsents on ka aksepteeritud OSI poolt. Esimene versioon oli arendatud aastal 1998 Mitchell Bakeri poolt, kui ta töötas juristina Netscape'is. Võib öelda, et MPL on hübriid BSD ja GNU üldisest avalikust litsentsist. MPL on kasutatud erinevate Mozilla toodete puhul. Lisaks kasutavad seda ka Sun, OpenSolaris, Adobe_Flex.

MPL jagab õigused kaheks sektiooniks. Esiteks õigused, mis jäävad koodi esialgsele autorile ja teiseks õigused, mis jäävad isikutele, kes on teinud täiendusi esialgsele versioonile. 

Kõik toodetavad koopiad peavad sisaldama lähtekoodi. Kõik modifikatsioonid peavad olema kirjeldatud dokumentatsioonis. Modifitseeritud osad peavad jääma MPL alla, kõik uued täiendused ei pea olema MPL.

Hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Intellektuaalomandid ja autorikatse infotehnoloogia maailmas on keeruline ja võib ka öelda, et antud teemal on arutada palju. Tegelikkuses on läbimõtlemata paljudki stsenaariumid. Kui pannakse üks võimalus kinni, siis ilmselt leiutatakse järgmine viis, kuidas saada piraat-tarkvara.

Autorikaitse jms mõte on tagada seaduslik viis, kuidas konkreetne organisatsioon enda poolt leiutatud või teostatu eest saaks tasu. Kuid kas sellest ikkagi piisab? Kust saavad kasutajad piraat-tarkvara? Vastus on ühene torrentid ja peer-to-peer download. Hetkel kehtivad seadused ei suuda seda ohjata. Torrentid on väga populaarsed ja firmad kaotavad suuri summasid sellepärast. Ehk võib öelda, mis on kasu autorkaitsest, kui torrenti maailmas osalejad täiesti ignoreerivad ja ma ei imestaks, kui enamus kasutajad üldse ei teagi, et selline tegevus ei ole tegelikult legaalne. Tegelikkuses on huvitav, et enamus inimesi ei varastaks elusees poest näiteks monitori või windows7 cd-plaati. Samas internetist torrentina see alla tõmmates ei tundugi see paljudele kui vargus, kuid reaalselt ei ole ju vahet kas sa varastad selle poest või saad torrentina. Seega põhi probleem ongi minu arvates see, et inimesed tunnevad ennast karistamatutena ja see justkui ongi OK. Mida see muidugi ei ole.

Lisaks võib välja tuua, et Eestis on inimeste ostujõud oluliselt väiksem kui mujal Euroopas või Ameerikas. Seepärast on eestlastel palju raskem soetada sama tarkvara võrreldes teiste rahvustega. Veel enam tundub minule, et Eestis teostatakse suhteliselt vähe kontrolli. Füüsiliste isikute puhul see vist peaaegu puudub ja juriidiliste isikute puhul on väga vähene. Siiski pean mainima, et täna oli uudistes lugu, mis vaidlustab minu eelnevat väidet (allikas: http://www.postimees.ee/632592/piraattarkvara-kasutamine-toi-firmajuhile-kohtuasja/ 14.11.2011 11:28). Minu arvates on antud valdkonnas Eestis üldse vähe teavitus tööd.

Ma arvan, et peer-to-peer download probleemi lahendamiseks ei tuleks karistada üksikuid isikuid, kes tõmbavad, sest neid inimesi on maailmas liiga palju lihtsalt. Tuleks läheneda teisest otsast ehk maha võtta terved torrentite veebilehed.

Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Mozilla Firefox on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara veebilehitsemiseks, mida haldab Mozilla Corporation. Firefox on teinud mitmeid nime muudatusi. Eelnevad nimed olid  Phoenix ja Firebird, kuna need nimed olid juba kasutuses (Phoenix Technologies ja  open source Firebird database server), siis nende survele oli sunnitud Mozilla sunnitud oma nime muutma. Firefox on litsentseeritud vastavalt GNU, GPL/GNU ja LGPL/MPL litsentsidele. 

Kuna IE ja Firefox on läbiaegade ühed populaarsemad veebilehitsejad, siis toon nende kahe vahel välja ühe võrdluse. Ülemine pilt näiteb IE 8,7 ja 6 kasutamist. On näha, et suur osa kasutab siiani IE 6 versiooni, mis on tänaseks juba väga vana ja seetõttu ja turvarisk on suurem. Vastukaaluks on firefoxi pilt, kus on selgelt näha, et kohe uue versiooni ilmnemisel on kasutajad seda omaks võtnud ja eelneva versiooni osakaal on järsult kukkunud. Veel enam, et firefox toob uusi versiooni välja oluliselt rohkem kui IE. Minu arvates seletab see, et firefoxi kasutajad rohkem teadlikud internetis olevatest riskidest.

 

Mulle endale tundub firefox väga mugav kasutada ja täitsa huvitav oleks võrrelda, kas ta on kiirem kui näiteks IE? Selle mõõtmiseks kasutasin Numion stopperit.

Tulemused

Veebileht	Internet Explorer		Mozilla Firefox
www.reporter.ee	5.2s	5.7s	7.1s	3.5s
www.elion.ee	1.2s	1.1.s	0.1s	0.8s
www.finance.yahoo.com	6.3s	5.4s	2.8s	2.4s
www.google.ee	0.6s	0.5s	0.5s	0.2s

Kui stopperit mitte vaadata on väga raske teha vahet, kumb veebilehitseja kiirem. Täpsel mõõtmisel selgub, et kiirem on ikkagi Firefox ja seda stabiilselt. Hiljem proovides umbes 25 võimalikult erinevat veebilehte ei leidnud ma ühtegi lehte, kus IE oleks olnud märkimisväärselt kiirem. Minu arvates on firefox ehte näide sellest, et vaba tarkvara kogukonnad oskavad ja tahavad teha kasutajasõbralikke, mugavaid ja häid rakendusi.

Märgendamine ja folksonoomia

See nädal on teemaks märgendamine. Andmete hulk internetis kasvab väga kiiresti ja leida just seda konkreetset on aina raskem. Märgendamine on just see, mis aitab leida otsitavad. Märgendamine on nüüdseks juba suhteliselt levinud ja peaaegu igapool kasutusel ja üldiselt see täiesti toimib. Kuna märgendamist teevad siiski inimesed, siis ei saa eeldada, et kõik inimesed saavad märgendamisest ühtselt aru rääkimata süsteemidest. Seega on ka märgendamisel oma miinused.

Ma kasutan väga palju google mapsi ja märgendamise võlud olen ma just selles keskkonnas avastanud. Leian, et see on selles keskkonnas väga hästi toimiv. Kindlasti ka suuresti sellepärast, et nt koha nimesid nagu "Eesti Kunstimuuseum" ei saa välja tuua kontekstis ja nad 99% üheselt mõistetavad. Igal korral ma võidan umbes minut, kui leian kohe google mapsis koha vs selle, et ma ostin koha aadressi internetist.

Halvaks näiteks märgendamisest on minu arvates kõik väga suure ja erineva maailmavaatega kasutajaid omavad  portaalid. Välja võin tuua näiteks facebook ja youtube. Kuna just kasutajad on väga erinevad iseloomult, siis tihti peale kasutatakse märgendsõnu erinevatel eesmärkidel ja tihti-alati ei ole otsitav see, mida otsitud. Seda enam, et sõna tuleb välja tuua kontekstist. Ma arvan, et erinevus on suurim just erinevate riikide vahel.

Wiki maailm

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata?

Hea küsimus, ilmselt kui sellele oleks üks ühene vastus, siis oleks see juba realiseeritud. Wiki on populaarne, sest see on lihtne ja kergesti hoomatav. Ma arvan, et sellepärast ongi ta nii populaarne. Seega vastus küsimusele, kuidas muuta paremaks oleks vastus, et muuta wikit veelgi lihtasmaks. Uute artiklite postitamine ja redigeerimine muuta lihtsamaks (näiteks tuua rohkem esile need nupud).

Kindlasti annab wikit paremaks muuta kui rohkem tõlkida inimeste artikleid erinevatesse keeltesse. Esialgu võiks tõlkida just populaarsemaid artikleid. Üldiselt võiks enamuse tõlkimise ära teha arvuti ja kasutajal jääb üle ainult toimetada seda. Lisaks võiks olla kohustuslik enda tuvastamine wikile, kui lisad artiklit. Seeläbi saaks koostada ka nii öelda hääletuse ja anda hääli parimatele. See oleks motiveeriv kõigile kirjutamaks rohkem ja paremat!

Blogosfäär

Blogimiseks via internet on nüüdseks loodud palju võimalusi, lisaks on enamus neist ka täiesti tasuta. Keskkonnad on varustatud lihtsa kasutajaliidesega ja blogijal jääb üle ainult kirjutada. Miks inimesed blogivad?


Üldjoontes võiks jagada blogid kaheks- juriidiliste isikute blogid just ärilistel eesmärkidel ja eraisikute blogimine hobi/vaba aja sisustamise veetmise eesmärgil.

Esimesel juhul on blogimise eesmärgiks eelkõige firma visiooni ja missiooni turundamine. Kitsamalt firma kampaaniate ja toodete tutvustamine. Näiteks elisa blogi: http://www.elisa.ee/et/Eraklient/Blogi. Antud lehel tutvustatakse tooteid ja nende võimalusi ehk üritatakse tuua uusi tooteid isikuteni, kes ei ole veel nutitelefonidega sina peal. Ka Tallinnale on tehtud eraldi blogi (http://www.tallinnblog.org/), eelkõige on see ilmselt suunatud Eestit just Tallinnat külastavale turistile. See on hea idee, annab turistile selge ülevaate linnast, külalisele on toodud kõik võimalikult lähedale, et valiks jääks just Euroopa kultuuri pealinnale- Tallinn. Lisaks on ka blogijaid, kes on mingil spetsiifilisel alal spetsialistid. Nad jagavad oma mõtteid justkui tasuta, aga ootavad annetusi. See läbi jätab ta lugejatele otsustada, kui mõtetest oli piisavalt kasu, siis saavad nad oma tänu materiaalselt kompenseerida. Üheks näiteks võib lugeda aktsiatega kauplejaid, kes jagavad profesionaalselt nõu iga päev blogides. (http://traderfeed.blogspot.com/)

Teise põhilise kategooriana näen mina blogijaid, kes teevad seda oma vabast ajast ja ei looda materiaalset kasu. Ma arvan, et põhiliseks motiiviks siin oleks jagada oma mõtteid ja saada tagasisidet lugejatelt läbi kommentaaride. Nii saab isik jagada meeldivaid ja ebameeldivaid kogemusi. Näiteks kas head hotelli Türgis või kehva restorani Pärnus (http://www.tonupihelgas.blogspot.com/). Motiiviks võib olla ka lihtsalt elada oma emotsioone välja, see ka arendav, sest läbi sõnade kõiki oma mõtteid väljendada ei sugugi lihtne.

Kuna tänapäeva tempo on kiire ja aeg kipub lendama, siis on ka blogimise eesmärk lihtsalt võtta aeg maha ja mõelda järgi. Blogimine kindlasti sunnib aega maha võtma ja järgi mõtlema. Blogimine annab ka võimaluse tagantjärgi lugeda oma mõtteid ja tegemisi. Blogimist saab ka kasutada spordipäevikuna. Näiteks tihti antakse järgmiseks hooajaks eesmärke, tihti kiputakse neid painutama. Siiski kui need on mustvalgelt kirja pandud, siis ei saa neid väänata ja see sunnib sportlast ka rohkem pingutama, sest taganemist ei ole. Näiteks http://suusk.blogspot.com/